i
Debido a la alta demanda de artículos, la Revista Chilena de Literatura suspende la recepción de propuestas hasta nuevo aviso.
La poesía no es solo poesía: antologías de Salvador Espriu en estonio
Descargar
Resumen
Dos poetas y traductores –Ain Kaalep y Jüri Talvet– han incluido la poesía de Salvador Espriu en cinco antologías publicadas en estonio entre 1977 y 2021. Los prefacios de las antologías contextualizan su poesía. El artículo investiga la relación texto-contexto y autor-traductor en este caso concreto. Se basa en los enfoques teóricos de Torop (1989), Genette ([1987] 1997) y Sabio Pinilla (2011). Considera las antologías como ejemplo de una reescritura constante en un contexto sociopolítico y literario cambiante. En este proceso de reescritura, Espriu no es reivindicado solo como un poeta con preocupaciones existencialistas y sociales, sino también como un autor catalán y europeo. Su traducción puede ser vista como un acto de protesta contra los regímenes antidemocráticos del siglo XX. Su posterior reedición ha servido para recordar al lector el valor de las lenguas y culturas no hegemónicas.
Palabras clave:
Traducción poética , Reescritura , Antología , Poesía catalana , EstoniaCitas
Ala, Janar. “Loomingu Raamatukogu – täiesti unikaalne nähtus. Triinu Tamm, Loomingu Raamatukogu peatoimetaja”. Postimees 16 en. 2017. <https://kultuur.postimees.ee/3596769/ loomingu-raamatukogu-taiesti-unikaalne-nahtus>.
Espriu, Salvador. Labürindi lõpp. Tallinn: Kirjastus Perioodika, 1977. _. Mere ääres mul oli kodu... Ran de la mar tenia una casa... Barcelona: Generalitat de Catalunya, 1994.
García de la Banda, Fernando. “Traducción de poesía y traducción poética”. III Encuentros Complutenses en torno a la traducción: 2-6 de abril de 1990. Madrid: Universidad Complutense de Madrid, 1993. 115-35.
Genette, Gérard. Paratexts: Thresholds of Interpretation. Cambridge: Cambridge University Press, 1997.
_. Seuils. París: Éditions du Seuil, 1987. _. Umbrales. Ciudad de México: Siglo XXI, 2001.
Hiedel, Lembe. “„Loomingu Raamatukogu“ alaeast. Märkmeid ja meenutusi aastaist 19571973”. „Loomingu Raamatukogu“ 50 aastat. Tallinn: SA Kultuurileht, 2006. 159-204.
Jakobson, Roman. “On Linguistic Aspects of Translation”. On Translation. Ed. R. A. Brower. Cambridge: Harvard UP, 1959. 232-39.
Kaalep, Ain. Peegelmaastikud. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Kuusik, Terje, y Anu Saluäär, comp. „Loomingu Raamatukogu“ 50 aastat. Tallinn: SA Kultuurileht, 2006.
Laan, Mari. Tõlkevälja kujunemine ja kujundamine: Hispaania-Eesti tõlkelugu. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2024.
Lange, Anne, y Daniele Monticelli. “Tõlkelised ebakõlad totalitarismi monoloogis. Järjepidevused, katkestused ja varjatud konfliktid Nõukogude Eesti tõlkeloos”. Keel ja Kirjandus 12 (2013): 881-99. <https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/ LangeAMonticelliD.pdf>.
Lefevere, André. Translation, Rewriting, and the Manipulation of Literary Fame. Londres, Nueva York: Routledge, 1992.
Lotman, Maria-Kristiina, y Rebekka Lotman. “Ain Kaalepi luulekool”. Vikerkaar (2008). <https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:120547/142241/page/120>.
Martínez Gil, Víctor. “L’estrany temps del poeta Salvador Espriu”. Cicle líric; Cementiri de Sinera; Les hores; Mrs. Death; El caminant i el mur; Final del laberint. De Salvador Espriu. Barcelona: Edicions 62, 2009. 7-19.
Ojamaa, Jüri. “Kümme aastat „Loomingu“ raamatukogus (1973-1983)”. „Loomingu Raamatukogu“ 50 aastat. Tallinn: SA Kultuurileht, 2006. 205-20.
Olek, Sirje. “Akadeemiline Ain Kaalep ja kuldne Aphrodite”. Ain Kaalep. Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945-2008. Tallinn: Tänapäev, 2008. 583-89.
Olesk, Sirje, y Anu Saluäär. Palat nr. 6. Kaks artiklit „Loomingu Raamatukogu“ ajaloost. Tallinn: SA Kultuurileht, 2017. <https://www.loominguraamatukogu.ee/wp-content/ uploads/2017/02/LR_Palat6.pdf>.
Paadimehe tõed. Katalaani muinasjutte. Tallinn: Kirjastus Kunst, 1985.
Pujol, Jordi. “Presentació del President de la Generalitat de Catalunya”. Mere ääres mul oli kodu... Ran de la mar tenia una casa... De Salvador Espriu. Barcelona: Generalitat de Catalunya, 1994. 6-7.
Saateks (prólogo). Paadimehe tõed. Katalaani muinasjutte. Tallinn: Kirjastus Kunst, 1985. 5-8.
Sabio Pinilla, José Antonio. “¿Es la antología un género? A propósito de las antologías sobre la traducción”. Hikma 10 (2011): 159-74. <https://helvia.uco.es/handle/10396/19351>.
Saluäär, Anu. “Jüri Ojamaa ja „Loomingu Raamatukogu””. Looming 2018. .
Suursöödi, Signe. Eesti Rahvusraamatukogu. Correspondencia con la autora del artículo, 2023 (no publicada).
Talvet, Jüri. “Ain Kaalepi poetica iberica”. Hispaania vaim. Tartu: Ilmamaa, 1995. 309-27. _. “Baskid, katalaanid, eestlased”. Akadeemia 5 (1990): 899-903.
_. Correspondencia con la autora del artículo, 2024 (no publicada).
_. “Kataloonia ja Eesti: (peamiselt) kirjanduslikke võrdlusi”. Vikerkaar 11 (1992): 19-26. Reedición: “Võrdlevalt katalaani ja eesti kirjandusest”. Hispaania vaim. Tartu: Ilmamaa, 1995. 328-46.
_. “Salvador Espriu katalaani luule kaheksa sajandi taustal”. Labürindi lõpp. De Salvador Espriu. Tallinn: Kirjastus Perioodika, 1977. 5-15. Reedición: “Salvador Espriu katalaani luuleloos”. Hispaania vaim. Tartu: Ilmamaa, 1995. 270-81.
_. “Seoseid ja hargnemisi (I). (Arutlusi ja mälestusi tõlgitud luulest)”. Valitud tõlkeluulet (1970–2020). I. Hiliskeskajast modernismini. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021. 263-98.
_. Valitud tõlkeluulet (1970-2020). I. Hiliskeskajast modernismini. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021.
_. trad. “Katalaani bukett”. Vikerkaar 11 (1992): 5-19.
Torop, Peeter. “Tõlkeloo koostamise printsiibid”. Akadeemia 2 (1989): 349-84. .
Veskimägi, Kaljo-Olev. Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 1996.
